Jumalateenistuse sissejuhatav osa
Kes ootab (täna) midagi? Mida te ootate? Kas Kristuse teist tagasitulekut? See vahel kipub meelest ära minema, läheb nagu reservi, kuskile passiivsesse mäluossa ja sa tead, et sa pead ootama… Aga kes ootab Püha Vaimu väljavalamist? Ruth ootab Tema auhiilgust. Kes ootab Jumala Sõna? Mõned ootavad veel midagi ja need on samuti elulised ja olulised asjad. Ja Jumalal on kõigile neile vastused.
Mäletan, et omalajal sissetulekud (ärist), mis kergelt tulid, sama kergelt ka Regati baari läksid ja järgmisel päeval oli taskus sama palju, kui eelmisel päeval lõppes ja vahel esitasid endale küsimuse, et mis selle mõte oli. Mõtet nagu ei olnudki. Aga sellest kasvas üles see, et kui piisavalt kaua teed asju või tegeled tühikargamisega, siis sa hakkad endale esitama üht küsimust: „Miks ma seda teen?“ või „Kus on see, millel on mõte?“ Ja need on olulised küsimused elus, nagu: „Milleks ma elan?“ Kui ma olen (lõpuks) piisavalt veendunud, et ma ei tee ega tooda mitte midagi, siis varem või hiljem tekib sellest tühikargamisest pohmell ja sa hakkad mõtlema: „Milleks ma eksisteerin ja elan?“ Siis sa hakkad otsima elu mõtet ja sa tajud, et Jumal tõmbab sind, asetab sind uutele aladele ja uutesse mõtetesse.
Vahel selleks, et teine teeks seda, mida sina tahad, tuleb teha seda, mida tema tahab. Üks naine läks ratsahobuste võistlustele (oma mehega), kuigi ta vihkas seda, võistlust, hipodroomi ja seda karjumist seal, kui kõik lähevad „hulluks“ ja kogu see miljöö ja seltskond pühapäeva hommikul! Siis, kui sa pead olema kirikus, lähed sa mehega hipodroomile. Jumal ütles: „Mine!“ Ja ta läks. Huvitav oli, et see mees tuli järgmine kord temaga, jättis hipodroomi ja tuli kirikusse. Naine ütles: „Oleks ma seda teadnud, ma oleks 30 aastat tagasi sinuga kasiinosse tulnud ja tahtnud, et sa järgmine hommik minuga kirikusse tuled.“ Mida külvad, seda lõikad… Aga ta oli uhkelt saba püsti ja ütles: „Mina olen püha ja mul ei ole nende asjadega midagi tegemist, mine sina käi kuradiga ja mina käin Jumalaga“ ja mitte midagi ei juhtunud seni, kuni ta alistus Jumalale. Jumal andis talle nõu: „Hooli sellest, millest ta hoolib ja ta hoolib sellest, millest sa hoolid.“
Täna loeme Kolossa kirja. Tahan tuua selgemalt välja, et sina ja mina ja meie, me omame endas kõiki eeldusi toimida teisel ja uuel kombel. Kas keegi tajub, et tema sees muutuse seeme kasvab? See, milles ta aasta tagasi oli kinni ja nüüd sa enam ei rahuldu sellega? Sa tahad muuta end. Sa tahad mingitest asjadest lahti saada ja mingit asja nagu juurde saada. Me oleme selles (Jumala) seemnes, mis muudab meid ja koos meiega ümbritsevat maailma. See annab meile uue motivatsiooni, uued huvid ja uued prioriteedid. Muutuda on õigus kõigil ja häda sulle ja mulle, kui ma ei taha muutuda. Kas nii võib ka olla? Oi, kuidas veel… aga siis ma tahan muuta kõiki enda taoliseks, selle asemel, et ise muutuda koos teistega. Tegelikult me oleme kõik kutsutud muutuma Kristuse sarnaseks. Tema teeb meie sees head tööd.
Nüüd tuleb üks raske lause, millesse mul on olnud raske uskuda (Fl 1:6): „ja olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.“ See on Jumala Sõna! Jumal näeb sind omale meelepärase valmis-viljana, vastuvõetava ja meeldiva osana. Ma ei tea, kuidas sa ennast näed, aga Tema näeb sind niimoodi. Kas sa usud, et Jumal ei kuku läbi?
Ja siin ongi minu jaoks see vastuolu. Küsisin inimeselt, kes mulle selle lause kunagi ütles, et miks siis osad inimesed jätavad Kristuse maha ja lähevad jooma või kuhu iganes. Kus on see hea töö? Ta vastas mulle: „See pole sinu asi! Jumal on nii öelnud ja sa pead uskuma, et Ta saab hakkama asjadega, mida Ta oma kavatsuse kohaselt teeb.“ Ja niimoodi pani ta mind paika – polnud vaja pikka jutlust, ega piiblikooli. Ja siis ta lisas: „Aga sina pead uskuma Temasse ja et see, mida Tema kirjutab sinu jaoks, kehtib sinule.“ Seega, kui ma võtan selle Piibli kirjakoha ja usun, et Ta teeb head tööd minus ja saavutab lõppeesmärgi, siis ma usaldan Teda ja usun Temasse. Ma ise ei hakka vastu Tema Sõnale, vaid lasen sellel juhtuda nii, nagu Ta teeb. Teed selle jaoks on erinevad ja tihtipeale Ta ei avalda oma järgmisi samme enne, kui me oleme esimese teinud. See on huvitav, et tegelikult Ta toimib meie eludes nähtamatul kujul ja kombel.
Pastor Taimor Kunnberg
Tule Kogudus, Jumalateenistuse sissejuhatava osa kokkuvõte 27.08.2017
Pastor Arda Kunnberg, Piiblilugemine: Õpetussõnad 26:13-28
Vaata siit Rebeka ja Galina tunnistusi
Transformatsioon ehk Jumala hea töö meie sees
Tänu Jumalale! Sellised huvitavad asjad toimuvad. Meil on ka selline tunnistus. Ardal olid väga halvad hambad, kui peale rasedust kaltsiumiga oli halvasti, aga me läksime ühele koosolekule, kus ameeriklane alustas seda koosolekut ebatavaliselt – läks ilma sissejuhatuseta keset saali ja hakkas kõigi eest palvetama ja puudutama inimesi, pani käsi peale ja abikaasa (Arda) sai ka tugeva puudutuse tema palvetamisest. Pärast seda tal juhtus kaks asja: ta ei tunne enam valu hammastega. Kui hambaid puuritakse, siis ta ei telli kunagi süsti. Kujutad ette, et sa ei tunne valu? Mina ei kujuta ette. Teiseks, hambad enam ei lagune. Kaltsium enam ei vähene, ei voola enam välja organismist erineval kujul ega kombel. Minu jaoks on see ka näide, kuidas ühe koosolekuga muutus kõik, ma ei räägi rahalisest kulust, mida hambaarst võttis. Kõik juhtus nagu koheselt. Sellised asjad meie eludes löövad läbi, tuues esile loovaid imesid.
Näiteks Wessel du Bruyn rääkis, et tema nähes on kahel pimedal silmad tekkinud, kui ta palvetas. Ta ütles, et ta oli üsna ehmunud, kui sa näed, et inimesel ei ole siin (silmakoobastes) mitte midagi ja siis tekib talle silm ja lõpuks mees ütleb: „Ma näen sind. Sul on seda värvi pusa seljas…“ See on huvitav, et see maailm ei ole tegelikult piiritletud sellega, mida tihti meie pea või ümbritsev keskkond või õpetus või kool õpetab või pakub.
Lugesin täna hommikul (Kl 4:17): „Vaata, et sa täidad seda teenimiseametit, mille sa oled saanud Issandas!“ See on põhiline, mille pärast meil on vaja muretseda. Hea on, kui vahel värskelt räägitakse Jumala imetegudest koguduses, värskeid tunnistusi, sest see tegelikult ongi meie elu. Näiteks, miks juhtus Rebekale nii, et ta tuli tagasi, et ta näeb kiusust hoolimata selles võitu (siia tuleb viide Rebeka tunnistusele)? Mina arvan, et see on sellel põhjusel, et Rebekal on enesekindlus ja julgus. See on sul siis, kui sul on Püha Vaimu osadus. Kui sul see on, siis sa ei näe takistusi, vaid näed võitu. Kui sa näed võitu, siis sa juba võitsid ja see on saladus. Näiteks Jumal ütles Aabrahamile: „Tule ja vaata seda maad – selle maa ma annan kõik sinule!“ Aabraham läks ja vaatas seda maad, mis kõik anti temale ja siiamaani nad nagu võitlevad, et seda maad saada omale. Nad (Aabrahami sugu) on koguaeg liikunud selles suunas, aga need piirid ei ole veel käes.
Meil on julgus üleloomulikke asju ette võtta siis, kui meil on julgus ja kindlus eneses, sest siis me ei näe takistusi, võimalikke ohte, mitte selliselt, et me rumalad oleme ja lõksu tormame uisa-päisa, vaid siis me näeme võitja positsioonilt, et mina ja minu Jumal, me saame need asjad tehtud. Need ongi tavaliselt üleloomulikud asjad. Väikseid asju saad ju ise teha, kui sul on vaja aeda parandada või midagi muud, seal (enamasti) ei ole üleloomulikku tarvis, aga on asju, kus on vaja üleloomulikkust, ehk Püha Vaimu osadust. Temas saavad asjad tehtud.
Kui Püha Vaimu osadus on meie igapäevane osadus (näiteks hommikune), siis tegelikult me toimime Taevariigi seaduste alusel. Me saame ka mitte Taevariigi alustel toimida, näiteks viia liiva ühest kohast teise, aga me saame ka liivale öelda, et mine ära siit ja mine sinna Jeesuse Nimel ja kuskilt tuleb traktorimees ja viib selle liiva ära, ta läheb sinna ja sa isegi ei tea seda – ma natuke lihtsustasin, elu ei ole nii lihtne. Kuid on asju, mida sa ei saa ise teha, kus on vaja üleloomulikku, et Jumal tuleks ja aitaks.
Loeme kirja Koloslastele, ptk 1 „3 Me täname Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa alati, kui me teie eest palvetame, 4 sest me oleme kuulnud teie usust Kristusesse Jeesusesse ja armastusest kõigi pühade vastu 5 lootuse pärast, mis teile on tallele pandud taevas. Sellest lootusest te olete juba kuulnud evangeeliumi tõesõnas,“ Salm viis on see, millest Galina rääkis (vt tunnistused), et meil on Taevane deposiit. Meil on lootus seal üleval ja nüüd meil on vaja, et lootus manifesteeruks usuks ja usk reaalsuseks. Evangeeliumi kaudu on võimalik Taevast kätte saada see, mida me oleme lootnud ja tahtnud.
Edasi salmid 6-9: „6 mis on tulnud teie juurde, nõnda nagu see kogu maailmas on vilja kandmas ja kasvamas. Nii on see ka teie seas sellest päevast peale, mil te kuulsite ja tõeliselt ära tundsite Jumala armu 7 nõnda nagu te olete õppinud Epafrase, meie armsa kaassulase käest, kes on ustav Kristuse teener teie heaks. 8 See ongi tema, kes meile on teatanud teie armastusest Vaimus. 9 Seepärast ei ole ka meie, sellest päevast peale kui me seda kuulsime, lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises,“ See on nüüd küll meile kõigile, eriti koguduses inimestele, see kirjakoht, et me ei lakkaks palvetamast, et teid, mind, Peetrit ja meid kõiki, täidetaks Tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises. Kui see tuleb meie ellu tugevalt, nagu suurte vete voog, see pühib sealt ära joomise ja muud huvid, kellel neid on ja muud asjad lihtsalt, sellepärast, et see Jumalik värk on alati tugevam ja alati jõulisem.
Salm 10: „et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises…“ Räägin paar sõna ristist. Rist on kristlase jaoks, ta oli ka Jeesuse jaoks. See on see osa, mis meile väga ei meeldi. Salm 11: „ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga…“ Teate, meil on olemas vägi, deposiidis, Jumala vägi, kui me selle poole pöördume. Pikka meelt ja püsivust vahel rünnatakse. Ma hakkan mingit asja tegema ja ma väsin nagu ära ja varsti see asi enam nagu ei edene või tuleb kurat ja ütleb: „Mis selle asja mõte üldse on? Sellel ei olegi ju mõtet. See on mõttetu mõte.“ Ja siis mõtled, et jah, miks ma ise seda ei näinud, aga Jumal ei ole öelnud, et selle ei ole mõtet, lihtsalt minu aju ei saa sellest aru, milleks talle seda vaja on. Ja siis tulevad mingid inimesed ja ütlevad: „Milleks sa kuulutad? Kas keegi kuulab ka üldse? Nagunii ei kuula.“ Nojah, kes kuulab, kes ei kuula, aga kes mul palus seda otsustada? Kas see on minu vastutada, kas keegi kuulab või ei kuula? Mulle on öeldud: „Mine ja räägi!“ Sellised mõtted tulevad, aga siin on öeldud, et mul on olemas vägi püsivuseks ja pikaks meeleks.
Salm 12: „tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis,“ Jumal tegi meid kõlblikuks ristil ja meie oleme Tal lasknud ennast teha kõlblikuks. Kuidas me oleme lasknud end kõlblikuks teha? Ta tahab põhiliselt kahte asja, et me teeksime. Esimene asi on see, et me võtame Jeesuse vastu enda ellu kui kuninga ja päästja, ehk see on osa, mida Tema tegi Kolgata ristil meie eest. Meie osa on see, et me võtame Tema vastu ja teeme Temaga lepingu. Mitte lepingu korraks, vaid see tähendab seda, et kui sa tegid lepingu, siis sa oled lepingus ja ülejäänud, kes lepingut ei pea, on lepingumurdjad Jumala jaoks. Meie ei ole lepingumurdjad, me oleme lepingu pidajad Jumalaga. See laieneb ka abielule ja muudele sektoritele, sellele, et me maailmaga ei hoora ja igasuguste vaimudega ei hoora – seal on palju alamlõike, aga me praegu ei peatu sellel, me räägime sellest, et me võtame vastu Jumala ja jääme Temaga.
Teine asi on see, et me laseme Tal ennast ristida, ehk meie vana lõigatakse kõik ära ja kõik uus antakse Tema poolt uue DNA’ga meie sisse. Siis, kui need asjad on tehtud, siis Ta võtab kätte ja toob meid üle pimeduse kuningriigist valguse kuningriiki, ehk teise positsiooni. Me läheme teise positsiooni. Me nagu ei usu seda alati, et me läheme teise positsiooni ja me igatseme tagasi vanu asju ja me rabeleme, et kiskuda vanadest asjadest üles vanu asju. Ja siis me avastame, et need vanad asjad meid ei rahulda. Me avastame, et Jumal laseb meil edasi teha mõningaid vanu asju, Ta küll ei taha, et me seda teeksime, aga see on nagu vanad riided, millest me välja kasvame. See tegelikult meid seest väga ei huvita, me oleme juba valmis uueks muutuseks, uueks eluks, uueks standardiks, uueks väljakutseks. Tegelikult me oleme uus ühiskond, uued inimesed, Jeesuse inimesed, kelle eest Ta läks esimesena ja tirib meid endale järgi. Me oleme selle maailma uued loodud.
Kui Ta võtab ja asetab meid oma Kuningriiki, siis see Kuningriik on nähtamatu, sest see on seespidi meie sees. Paar inimest võivad olla koos, elada ühes majas ja neil on täiesti erinevad saatused, erinevad elud. Ühel tulevad asjad välja, teisel jooksevad asjad kokku. Ka kristlastel jooksevad asjad kokku, aga põhiline joon on seal see, et alati tekib väljapääs ja sa ei jää abita. See ei ole selline evangeelium, et kui sa tuled Kristusesse, siis keegi on avanud pudrumäed ja piimajõed. On küll, Vana Testament ütleb nii: „Ma asetan sind maale, mis piima ja mett voolab…“
Aga nüüd, sa oled tõstetud valguse Kuningriiki. Su pea ja sa ise ei saa sellest väga hästi tegelikult aru, sest Jumala asjad käivad ees ja seal valguse Kuningriigis on mõnevõrra teised reeglid. Esiteks on öeldud, et seal viibivad Issanda Jumala silmad ööpäevaringselt aasta jooksul. See tähendab, et kui sul enne ei olnud justkui isandat, kuigi kurat oli sul isandaks. Kuigi Teda näha ei ole, ometi Jumal ütleb, et ma olen 24/7 koos sinuga. See tähendab sulle, mulle, meile, et selles soosingus on avatud ligipääs Tema juurde kogu aeg ja minust sõltub minu osa, ehk, kui palju ma lasen oma ajul või veel hullem, teistel vaimudel, eksitajatel vaimudel, ennast kõrvale viia sellest, et ma oma Kuningaga ei suhtle. Kui palju ma lasen ennast kõrvale viia?
Kas ma pean kogu aeg palves olema? Paulus ütleb: „Jah!“ Kes meist on? Ma ei tea kedagi, kes oleks. Kas ma üldse pean palves olema? Kindlasti pean palves olema nii, nagu ma pean magama, nii nagu ma pean sööma, nii nagu ma pean pesema, nii ma pean ka Jumalaga osaduses olema. Mõnikord mees tahab naisest lahti saada või naine mehest, isegi ühe katuse all ja ta seab märkamatult oma asjad niimoodi, et teine pool „jääb üle“ või pole vajalik, et saab ilma ka hakkama. Nii ka meie vahest tahame ilma Jumalata korraldada oma asjad, ehkki me oleme Temaga lepingu teinud. Ja vot see on sektor, mis Jumala teeb kurvaks. See on sektor, mis Jumalat paneb kurbusega mõtlema, et see ei olnud mu plaan sinu jaoks, et sa võtad mind vastu ja paned riiulile. Ma olen andnud sulle hea maa, ma olen halastanud su peale, ma olen kiskunud su välja igavesest hukatusest, maksnud su eest Kolgata ristil oma verega, oma hinge hinnaga, lasknud peksta ennast. …
On asjad, mida see maailm ei salli ja see on selge ja on asjad, mida Jumal ei salli ja see on ka selge. Need asjad on omavahel vastuolus. Elu läheb edasi ja Jumal pakub oma elu nii meile, kui kõigile. Ja igaüks, kes võtab selle käe ja teeb oma parima, et Tema tahtmise tunnetusega olla täidetud, et püüda Talle kõigiti meeldida ja Talle vääriliselt käituda igasuguses heas töös ja Jumala tundmises. Igaüks on talle vastuvõetav ja meelepärane Jumala laps ja sina oledki Jumala laps.
Viimane osa jutlusest räägibki Johannese kirjast ja Jumala lapseks olemisest. See on 1.Johannese 3.ptk. See räägib sellest samast, et kui Ta on tõstnud sind ja mind nüüd sellest, millest ma arugi ei saa, sest me ei näe füüsiliste silmadega enda ümber neid kuningriike sellisel kombel. Me näeme neid asju vaimsete silmadega siis, kui me palvetame. Kui me palvetame ainult hinge tasandil, siis me ei pruugi vaimu tasandil asju ikkagi näha. Siin on erinevus. 1Jh 3: „1 Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda.“ Kinnita seda, ütle seda oma suuga: „Meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi.“ Sinu suu teeb selle vahe, mitte müts, mida sa peas kannad, vaid sinu suu, nagu Galina täna ütles. Sinu suu teeb selle vahe, kus sa oled. Kas tuleb suust kurat või tuleb suust Jeesus. Nii lihtne see ongi. Mõnel tulevad mõlemad ja mingi periood need lähevad segamini, näiteks, kui keegi ajab närvi, siis tuleb sealt kõike muud, kui Jeesus, välja. See on ülemineku periood. Transformatsiooni periood, kui meid viiakse üle ühest kohast teise.
Salmid 2 ja 3: „2 Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on. 3 Igaüks, kellel on selline lootus tema peale, puhastab ennast, just nagu tema on puhas.“ Vaata, Jumal puhastab meid. Ta peseb meid. Oma verega kõigepealt, mis on vaimulik ja vabastab meid sidumistest niivõrd-kuivõrd, kuidas kellelgi, kuidas kunagi. Mõne täielikult ja korraga ja siis Ta peseb meid veel ristimise veega, meie vana olemuse uhub ära ja siis Ta täidab meid uue olemusega, ehk Püha Vaimuga, et me saame komplektselt sellessamas ihus uue sisu. Meid tehakse seespidi uueks, pannakse sisse uus Vaim ja nüüd me oleme Tema lapsed, Tema armastab meid ja meie ootame Teda ja meie soov on olla pühad ja puhtad, nii nagu Tema on.
Salmid 4 – 9: „4 Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine.
5 Te teate, et tema on ilmunud patte ära kandma ning temas endas ei ole pattu. 6 Ükski, kes püsib temas, ei tee pattu; ükski, kes teeb pattu, ei ole näinud ega mõistnud teda. 7 Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige. 8 Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algusest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod. 9 Ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumala seeme püsib temas ja ta ei saa teha pattu, sest ta on sündinud Jumalast.“
Pastor Taimor Kunnberg
Tule Kogudus, jutluse märkmed 27.08.2017
Kristuse surma mälestamine / armulaud.
Kasutan aega, et natuke armulaua asjust rääkida. See on tõsine asi, ma olen avastanud oma usuelu jooksul. Siin on hoiatus (1Kr 11:26-33) ja selle jutu mõte on see, et paljudes kirikutes antakse inimestele minut või paar aega ja nad tuletavad meelde, kas neil on kellegi vastu midagi, andeksandmatust ja siis, kui nad tuletavad meelde seda ja kui neil tuleb keegi meelde, siis nad paluvad andeks Jumalalt ja lasevad ta lahti ja annavad ise talle andeks, kui see on vajalik. Sama ma olen ka kohustatud teile õpetama ja ka iseennast silmas pidama. Kui mul on kellegi vastu midagi, siis ma teen seda nii, et ma ütlen endale, et ma murran endal andeksandmatuse väe ja meelevalla. See on vaim.
Mõnedel inimestel käib andeksandmine lihtsalt, nagu loputaks suud ja tühja kah, aga mõned inimesed on, kellel ei ole sellist kalduvust kergelt andeks anda ja kes peavad viha. Vot nemad võitlevad sellega vahel, aga Piibel ütleb, et meie asi on andeks anda. Kui sa oled raskes olukorras, siis on mõnikord väga paljudele vaja andeks anda ja see ei ole üldse kerge. Kuna see ei ole kerge, siis ma olen kuulnud, kuidas õpetatakse, et murra Jeesuse Nimes andeksandmatuse vaim ja las andeksandmise vaim tuleb sinu peale ja täidab sind, et sa võiksid olla andestav, sest fakt on see, et me oleme kõik palju vigu teinud ja üksteisele haiget teinud, kas me tahame või ei taha ja enamasti me ei teagi seda, et me oleme kedagi solvanud. Sellepärast on meie asi ennast vabastada ja anda andeks inimestele. Teine asi, anna andeks nendele, keda sa tead ja anna andeks nendele, keda sa ei tea, sest me ei suuda alati minutiga kõiki meenutada. Mina olin ükskord naiivne ja arvasin, et ma olen kõigile andeks andnud ja siis hakkas Püha Vaim ilmutama. Üheksanda inimese juures ma olin juba väga ehmunud, sest ma mõtlesin, et mul on kõik OK sellega, et mul pole selliseid probleeme.
Kas see, et keegi meid on petnud, halvasti öelnud või midagi teinud, kas me sellepärast peame selle inimesega metsikult suhtlema või läbi käima? Ei, me ei saa kõigiga läbi käia. Piibel ütleb seda ka, et kus sind vastu ei võeta… – ei, sa ei pea nendega suhtlema, aga sa ei pea ka nende peale viha pidama, sest sa ei tea, mis seda põhjustas või kuidas. Selle tõttu meie oleme kutsutud andeks andma südamega ja mitte pidama viha, vaid inimesed vabaks laskma. Kiri ütleb, et siis meil on osadus Temaga ja Tema Vaimuga, kui me võtame armulauda. Armulaud on koht, mille kaudu me üksteisele anname andeks ja lihvime üksteist, koolutame, õpetame ja samas on see koht, kus me taastume. Kiri ütleb (Jh 6:53): „Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.“
Loen 1.Korintlastele 11:17 – 28.
Palve: Kallis Taevane Isa, me tuleme Sinu ette Sinu Püha Poja Jeesuse Nimel. Jumal, me oleme lugenud Sinu Sõna ja teinud Sinu Sõna järgi. Sinu Sõna ütleb, et inimene peab ennast läbi katsuma, et ta sellest vääritul viisil osa ei võtaks. Sellepärast me palume kallis Püha Vaim, ilmuta meile, kui meil on inimesi, kellele me peame andeks andam ja kelle me peame lahti laskma, kelle vastu meie süda on vimma täis ja otsib kättemaksu või tagasitegemist või veel midagi, mida ma ei tea.
Mind on õpetatud ja ma õpetan ka teistele, et palume üheskoos sellise palve, kes tahavad: Kallis Taevane Isa, ma annan andeks ja ma lasen lahti, kui mul on midagi kellegi vastu, kas keegi, keda ma tean või keegi, keda ma ei tea. Ma murran endas andeksandmatuse vaimu ja tänan, et Sa täidad mind andeksandmise vaimuga. Jumal, ma tean, et kui mina annan andeks, siis oled Sina mulle andeks andnud kõik minu patud ja kui ma võtan tagasi, siis ma justkui tõmbaks need patud tagasi, aga seda ma ei taha teha ja ma ei tee seda. Selle tõttu ma lasen lahti, see on mu otsus. Lasen lahti ja palun, Püha Vaim, ilmuta mulle palun, kui on veel eraldi, mida ma pean lahti laskma või välja ütlema või teiste ees ütlema, Jeesuse Nimel.
Võtame seda tõsiselt. Armulaud võib anda meile tervist ja jõudu, kui me seda õigel viisil võtame. See on lepingu kinnitus ja sellega me kinnitame oma lepingut Sinuga, et me oleme Sinu Taevariigis, Valguse Kuningriigis ja me oleme Sinu lapsed ja meile kehtivad nii privileegid, kui kõik kohustused, mis meil Sinu Kuningriigi kodanikena on. Jeesuse Kristuse Nimel. Jumal me täname Sind, et rist Sinu Kuningriigi kodanikule ei ole mitte soovituslik, vaid nõutav. Täname Sind, Issand, uue jõu ja väe eest võtta oma rist ja kanda seda. Täname Sind, Issand, et Sinu koorem on kerge ja Sinu ike on hea. Nii ütleb Sinu Sõna ja me räägime Sinu Sõna, mitte meie arvamusi ja selle tõttu Jumal, me võtame osa Sinu õnnistuse karikast. Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse Vere osadus. Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse ihu osadus. Halleluuja!
Niisiis, igakord, kui me seda leiba sööme ja karikast joome, kuulutame Issanda surma, kuni Ta tuleb (1Kr 11:26). Tehes neid rituaale, mis Jumal on seadnud, me kuulutame Ta surma, kuni Ta tuleb. Me oleme Tema surma tunnistajad, me oleme Tema surma kuulutajad ja me oleme Tema ülestõusmise ja tagasituleku tunnistajad, halleluuja, aamen.
…
Jumal me täname, et Sa oled parim sõber ja me võime usaldada end Sinu ligiolus Sinu kätte ja Sina täidad meid oma jõuga ja see ongi see, sealt tuleb meie julgus, sealt tuleb julgus teha asju Püha Vaimu väe läbi, Püha Vaimu kaudu. Jumal, Sinu Kuningriigis, Sinu Sõna alusel tehes Sinu pühi rituaale, olles Sinu pühad ja puhtad lapsed, igatsedes parimat osadust Sinuga ja inimestega. Kuulutades Sinu Sõna, olles tahetud, täidetud, et Sulle kõigiti meeldida. Jumal, me tahame Sulle kõigiti meeldida ja kõigiti käia Sinu teedel ja Sind kõigiti armastada.
Pastor Taimor Kunnberg
Tule Kogudus, armulaua sõnum ja palved 27.08.2017