Tunnistus
Me jõudsime õega eile Itaaliast tagasi. Olime seal 9 päeva ja kogesime päris palju asju seal. Mõtisklesin, et mis seal oli ja isiklikult tunnen, et see oli üks suur soosingu reis. Meil tuli küll väga palju kiusatusi ja kiusu oli seal ja probleeme tekkis, aga kes ütles, et soosing tähendab, et kõik läheb hästi koguaeg? Mina nägin soosingut, sest Jumal tõi lahenduse igale probleemile. Näiteks meil oli bussiga probleeme – see oli vanem buss ja me pidime sõitma kolm päeva Itaaliasse ja kolm päeva tagasi ja konditsioneer oli väga tähtis, aga konditsioneer läks esimesel päeval katki ja WC läks katki viimastel päevadel ja see, kus meie Õega istusime viimastel istmetele, see oli täpselt mootori kohal, kus oli väga palav. Olenemata sellest, mitte keegi ei minestanud – oli palav, aga kõik said hakkama selles, midagi ei juhtunud ja me elasime üle selle. Pärast reisi me tundsime, et me saame sellest nii palju õppida, me oleme palju karastunumad ja me saame elus hakkama tänu sellele.
Me käisime Roomas, kõndisime seal 17 km. Mitte kellelgi ei varastatud ühtegi asja ära, mitte keegi ei kukkunud, mitte keegi ei minestanud. Jah, meil olid õlad põlenud, aga need paranesid ka kiiremas korras ära. Kui tavaliselt on sellised väiksemad reisid, siis on alati keegi, kes on kukkunud või ära minestanud. Meil oli seal 30 inimest kaasas ja kellelgi ei varastatud midagi ja kõik olid terved. Roomas oli 35⁰ ja bussis tagasiteel oli 38⁰. Mina tundsin, et Jumal hoiab meid, ükskõik, mis seal juhtub. Ma ei tundnud mitte ühelgi hetkel, et nüüd on väga pahasti ja nüüd me ei saa hakkama.
Mul on üks kirjakoht selle kohta. Võtsin Piibli lahti hommikul ja kohe tuli see kirjakoht (Mt 7:24-27): „24 Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule. 25 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule. 26 Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale. 27 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.“ Ma tunnen, et me olime kalju peal selle reisiga. Meil tulid veevood ja meil sadas paduvihma ja puhusid tuuled ja sööstsid vastu seda reisi, aga me olime Jeesuse kaitse all ja me saime sellega hakkama ja meil oli kõigil väga hea mälestus sellest.
Mõni võib mõelda, et mis probleemid seal kõik tulid, aga mina näen Jumala armu selles, et me saime kõigest sellest läbi ja ma tunnen väga tugevasti, et Jumal hoidis meid ja ma tahan kogu au anda Jumalale selle reisi eest, et me oleme terved ja kõik on olemas. Minul pole kunagi näiteks päikesepõletus nii kiiresti ära läinud ja muidu olen ikka paar nädalat täiesti punane näost, aga praegu olen täitsa pruun, nagu näha ja õlad ei ole üldse enam valusad. Probleemid tulid, aga nad läksid väga kiiresti ära. Tänu Jumalale!
Koguduse noored
Tule Koguduse Jumalateenistusel 27.08.2017
Tunnistus
Minu poeg ütles: „Ema, sa pead tunnistust andma!“ Tunnistus on seotud hambaarsti külastamisega ja see kestab juba rohkem, kui aasta. Kunagi ammu soovitas arst käia kord kvartalis sellise spetsialisti juures, kes puhastab hambaid. Seda ma nüüd teen, sest üldiselt ma olen selline sõnakuulelik inimene. Reedel läksin järjekordsele protseduurile, istun toolis, spetsialist teeb oma tööd, kui tuppa tuleb teine inimene, kes ütleb minu suuhügienistile: „Äkki sinu patsient oleks nõus tulema pärast protseduuri meie kabinetti? Hambakliinikus on praegu tuntud koolitaja ja see patsient, kes pidi tulema, helistas, et ta ei saa tulla.“
Mul juhtumisi oli tund aega vaba ja ma just mõtlesin, et ma pean (pärast protseduuri) teises kohas olema ja mul on tund aega vaba, et mis ma teen siis. Ma ütlesin: „Mhmhh,“ sest ma ei saanud rääkida. Teises kabinetis oli inglise keelne härrasmees, hästi tark. Küsisin: „Kas ma olen teie katsejänes?“ Ta vastas: „Ei, ma päris hästi tean, mida ma teen.“ Enne seda, üks teine, kes jooksis seal ringi, ütleb minu spetsialistile: „Kuule, tee talle panoraampilt.“ Tavaliselt maksab see vähemalt 15 eurot, aga kuna ma olin nõus neid aitama, tehti mulle pilt ja ma mõtlesin, et vot kui huvitav. Koolitaja oli suur spetsialist ja ma ei olnud mitte ainult nagu mannekeen seal tema jaoks, vaid ta vaatas, mis minu suus üldse toimub.
Et te teaksite, see on väga tähtis, et meie hambad oleksid puhtad. Need, kes suitsetavad, need riskivad väga, mulle seletati, miks. Me oleme loodud nii, et hambad on igemete sees ja kui tekib hambakivi, siis hambad hakkavad liikuma – ma tean inimesi, kes on kaotanud nii oma hambad, sest hambakivi eraldab hambaid igemetest. Ja see spetsialist, kelle juures ma käin, puhastab seda.
Olen seal siis pikali ja (koolitaja) hakkab selgitama, miks mind üldse kutsuti. Minu ravikaardil oli kirjas, et mul oli päris raske olukord aasta tagasi. See ei ole nali, sest seda pole võimalik ravida, kui sul tekib hambakivi, see on diagnoos (parodontiit). Aga ma tahan öelda, et Jumal on kõrgem, kui ükskõik, mis diagnoos, ükskõik, mis teil on. Ma tahan teid tõesti innustada täna. See spetsialist vaatas minu hambaid ja ütles: „Kahjuks ma pean tõdema, et te olete absoluutselt terve“ ja kõik naeravad (minu ümber seisid 7 – 8 inimest). Mingi noor, pikk, mees pärast ütles mulle: „Teate, teie hammaste seis on väga hea võrreldes sellega, mis oli enne“ ja vahtis mind imestunult. Mõtlesin, et mis ta vahib mind, nagu ma oleksin mingi ime, kuid tema jaoks oli see võimatu, sest seda ei või olla lihtsalt, nende arvates.
Aga teate, kuidas ma „ravisin“ ennast? Mul tuli ühel hommikul hambaid pestes mõte, et hakkan kuulutama seda, mis on tegelikult vaimses maailmas juba olemas, ma olen terve! Jumal ei valeta! Seal on kirjas, et kõik minu võlad on makstud, et ma olen terveks saanud. Miks ma seda ei näe? Ei tea… Selles teises, vaimses, maailmas ma olen terve ja ma hakkasin vaikselt tänama oma hammaste, igemete ja teiste asjade eest, mis suus on. Taas ja taas, see võttis aega, aasta möödus ja ma olen nüüd elav tunnistus. Ruthile hommikul rääkisin, et tegelikult skeem on selline, nagu Jumal mulle näitas. Mul ja igaühel teist, on mingi deposiit Taevases „pangas“. Lihtsalt mõni inimene ei ole piisavalt julge, et öelda: „Juhhei! Mul on raha arvel! Taevasel arvel.“ Aga mul hakkas tekkima see julgus, kuigi alguses mõtlesin, et mis siin ikka või kes ma selline olen, aga iga päevaga ma muutusin ikka julgemaks ja julgemaks. Ja nüüd, kui ma tulin sinna kabinetti ja suuspetsialistide tuntud koolitaja mulle ütleb: „Teil on kõik korras. Need asjad, mis olid probleemiks aasta tagasi, neid ei ole enam“ ja kõik vaatavad mind (imestunult). Ja siis ta ütleb: „Mis viga, et ei ole ühtegi tõsist patsienti. Võtsime mingisuguse ja seegi terve. Mul ei ole teiega midagi teha, kahjuks…“ ja kõik naersid.
Olge julged, kui teil on probleemid, rahaga või joomisega või suitsetamisega või millegagi veel. Teil on juba Taevas (taevalikus reaalsuses) kõik need probleemid lahendatud, aga meie suu teeb need uksed lahti. Võibolla see võtab aega. Loogiliselt mõeldes, ma ei muutu nooremaks, eksole, aga ma ei ole sellega nõus ja ma ootan uusi hambaid, ma ütlen julgelt niimoodi, sest mul on puudu mõni hammas. Taevas (taevalikus reaalsuses) on kõik olemas, teine asi, kas ma tahan neid kätte saada, kas ma olen nõus ootama, aga ma olen nõus! Olge julged!
Galina Salumaa
Tule Koguduse Jumalateenistusel 27.08.2017
Tõestisündinud lugu kümnise maksmisest ja vabanemisest
See on tõestisündinud lugu, üks ameeriklanna rääkis mulle sellest.
Tal oli sõber ja nad mõlemad olid muusikud ja see teine sõber võttis Jeesuse vastu, aga tarvitas narkootikume, mis on palju hullem, kui viin – sa võid lihtsalt surra. Ta sai aru, et see on vale asi, aga ta ise ei saanud ennast aidata. Tema ususammuks oli kümnise andmine iga kord ja teate, mis juhtus? Ta sai vabaks! See ei ole sinu isiklik mure, et ma pean sellest vabaks saama. Jumal teeb sind vabaks! Ole kannatlik ka. Mind see lausa vapustas, see on võimalik!
Galina Salumaa
Tule Koguduse Jumalateenistusel 27.08.2017