Nägin ühe unenäo, et keegi koputab akna peale, mitte kõvasti, aga igakord on tulnud rünnakud, kui ma olen näinud sellist unenägu. Mul on olnud selline unenägu, kus mingi raudmees lõhkus Kadrioru metall uste taga, hästi kõvasti lõhkus ja tahtis neid väravaid maha tõmmata ja siis järgnes küll jube nädal tookord. Igasugused asjad juhtusid. Siis on olnud unenägusid, kus keegi koputab vaiksemalt ja on olnud vaiksemaid rünnakuid. Kahjuks on ka olnud selliseid rünnakuid, kui keegi on koputanud ukse peale toas või kuskil ja siis keegi sugulastest on lahkunud. Olen püüdnud sellest nähtusest ka lahti saada – ma ei taha selliseid koputusi – aga nad vahel tulevad ja vahel neid mitu aastat ei ole.
Pakun, et tõuseme püsti ja seome ärritaja vaimu, sest Kiri ütleb, et Jumal on vaimude Isa ja kõik vaimud alluvad Jumalale. Kui kuskil on ärritaja vaim välja tulnud, kes pidevalt nagu naksab ja kui keegi torkab sinna nõelaga, siis tekib tihti (justkui) plahvatus ja inimesed vihastavad siis. See kelle peale vihastutakse, ei saa arugi, et miks. Aga see kerib niimoodi, kerib ärritust ja mõned räägivad, et see põhjustab ka vererõhu tõusu jmt. Kuna ma nägin seda ka unes, ma arvan, et ette nagu hoiatusena, siis olen aastatega õppinud, et see on vaimne rünnak ja teen ettepaneku, et me seome selle.
Mõned küsivad, et milleks te poliitikast räägite? Nad ütlevad, et rääkima peab Jeesusest, armastusest ja Jumalast. Iseenesest on see õige, aga paraku poliitika on üks eluvaldkond, mis on ka olemas ja meie pea liiva alla peitmine seda olematuks ei tee. Inimesed on seal, kas ausad või ebaausad, inimesi on igasuguseid ja ma usun, et ausaid poliitikuid on ka. Sellepärast Jumala Sõna (Ef 6:12) ütlebki: “Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.” See on sellessamas Piiblis kirjas, kus räägitakse Jumala armastusest, see on osa sellest elust. Me ei saa kuhugi minna (füüsiliselt) kaklema, aga nagu kõik, me kõik allume vaimudele, kas sõnakuulmatuse või sõnakuulelikkuse vaimule – see ongi see vahe. Selle üle võib vaileda, aga mina näen, et meie ülesanne on Jumala Kuningriigi suurendamine. Me ei saa seda teha, kui me ei seo tugevat, mis on ka Piiblis. Sellepärast me peame uskuma Jumalat, kes andis meile väe ja meelevalla astuda madude ja skorpionide ja vaenlase kõige väe peale ja ütles meile, et tehke seda. Sellepärast me ei taha ainult selle teadjaks jääda, vaid seda kasutada.
Mulle meeldivad inimesed, kes praktiseerivad usku, mitte ainult ei räägi sellest, vaid nad kasutavad seda oma elus. Nad kasutavad selle kõiki võimekusi. Meil võib olla erinev varustus, ma räägin vaimulikust varustusest. Meil võivad olla erinevad annid, kuid vaimulikud relvad on meile kõigile ühtmoodi antud. Sellepärast ma teen ettepaneku, et kellel oli sel nädalal sellist ärritust, et me koos seoksime selle vaimu, kes see nädal on meid kimbutanud.
Kiri ütleb, et mis te maa peal seote, on taevas seotud ja see, mida te maa peal vabastate, on ka taevas vabastatud (Mt 18:18). Vastavalt sellele Sõnale Issand, me seome selle ärritaja vaimu väe, meelevalla ja toime Jeesuse Nimel. Ma deklareerin, et ma murran tema väe ja meelevalla ja toime minu üle, sest Kiri ütleb, et miski ei tee mulle kahju (Lk 10:19). Kao! … Ja ma vabastan Jumala Vaimu väe ja rahu ja hingamise minu üle. Jeesuse Nimel, sest Jeesus, minu Isand, on Rahuvürst ja Tema on mulle andnud oma rahu, sest Kiri ütleb (Jh 14:27): “Oma rahu ma annan teile,” seetõttu on meil õigus astuda sisse Jumala rahusse ja olla Jumala poolt trööstitud. Halleluuja! See on Jumala lapse osa ja see kuulub mulle.
Need on vaimulikud relvad ja need vaimulikud jõud ja need on asjad, millega meid vahel pannakse proovile, millega meid vahel kiusatakse ja millega meil tuleb võidelda.
Pastor Taimor Kunnberg
Tule Kogudus, Jumalateenistuse sissejuhatava osa kokkuvõte, 03.09.2017
Piibli lugemine
Õpetussõnad 27:1-9
Laulud 119:1-5 (tunnistame seda enda kohta): Ma olen õnnis, sest mu elutee on laitmatu ja ma käin Issanda Seaduse järgi. Ma pean Tema tunnistusi ja nõuan Teda kõigest südamest. Ma ei tee ülekohut ja käin Tema teedel. Mu elutee on kindel, sest ma pean Tema määrusi.
Pastor Arda Kunnberg, Tule Kogudus
Soosing ja rist
Tahan mõne sõnaga kommenteerida Claus Møller’i jutlust ja mõne asja välja tuua. Ta väitis, et Skandinaavia maades on nagu vaimulik raskus või rõhumine, lihtsalt peas on nagu rõhumine. Tema arvab, et see on kuratlik rõhumine. Kui küsisime, miks ta nii arvab, siis ta ütles, et mitu põhjust on. Esiteks ta näeb vahet, kui tuleb Mehhikost, kus on kõik rõõmsad ja kõik vaesed ja pole mingit probleemi. Inimesed tegid nalja selle (vaesuse) arvel. Saab olla vaene ja rõõmus. Neil ei olnud midagi ja olid ikka rõõmsad. Teine põhjus, ta ütleb, on lapsed, lapsed on ikka rõõmsad, nendel ei ole rõhumist. See rõhumine on paljudel suht isiklikult ja see rõhumine takistab vaimsetes asjades edasi minna või vastu võtta. Claus arvab, et need asjad on omavahel seotud.
Kirikud räägivad palju vaimust ja vaimus liikumisest, aga ei räägita hinge vajadustest ja hingevajaduste täitmisest. Kuid meil kõigil on ka hing ja kui sa oled õnnetu oma hinges ja kui su hinges on vajadus, siis su käsi võib küll käia hästi, aga su hingelugu pole hea ja kokkuvõttes oled sa pooleldi katkine või haavata saanud inimene. Tegelikult Jumal tahab, et me oleme terved vaimus, hinges ja ihus. Meie hing vajab trööstimist, armastamist, tunnustamist. Meil on ka vajadus olla vastu võetud. Keegi ei taha olla hüljatud. Hülgamine on ka vaim. Kuid Kristus maksis ristil nelja asja eest: haiguse, vaesuse, vaimse surma ja hülgamise eest. Jumal pidas oluliseks mainida just neid nelja. Hülgamise vaim liigub ringi ja eriti tugevalt liigub ta siis, kui sa oled midagi justkui Jumala jaoks teinud… Üks vaim, mis tekitab üleloomulikku surve, on ka võlavaim ja meil on õigus neid võite kutsuda oma ellu esile ja nendes rõõmustuda Kristuses, kui me kanname vilja Kristuses. Ta on meid vabastanud. Ta on võtnud meie alanduse särgi ja pannud meile oma “särgi.”
Me peame leidma balansi, et teeksime õigeid asju elus. Balanss on siis, kui me teenime mõõdukalt ja samuti puhkame mõõdukalt, et me võiks kuulda Jumalalt. Paljudel on kalduvus ennast üle koormata erinevate asjadega ja selleks, et teha õigeid asju, peavad nad võtma organismi reservidest, aga see ei pruugi olla hea mõte ja sellepärast peab ka meie hing olema rahuldatud. Kas hing saab olla päris rahul koguaeg? Minul ei ole sellele vastust. Ma peaksin (ehk) ütlema, et saab küll, Jumal täidab kõik meie vajadused, aga praktikas selleni jõudmine ei pruugi alati olla nii kiire ja nii üheselt kohale jõudev. Seal võib olla erinevaid samme ja erinevaid etappe.
Rõõm on selline huvitav asi, eriti, kui on olukordi, kus me oleme maha tehtud või löödud. Ja kui siis sellele inimesele öelda, et rõõmusta, see tundub nagu irvitusena. … Kurb tõde on see, et siis just tuleb rõõmustuda. Paulus, kui ta läbi peksti ja pandi ahelates vanglasse, siis ei jäänud tal muud üle, kui ülistada Jumalat kõva häälega. Siis vangikongi uksed avanesid, ingel tegi uksed lahti, sest ta kiitis Jumalat.
Maailm muutub meie silme all ja meie koos temaga, aga mis ei muutu, on Jumala Sõna, vaimumaailm ja tema seadused. Mõtiskleme natuke selle üle, et meil on Jumala Sõna.
1Tessaloonika 2.ptk. Nad on elanud igatsuses laiendada kuningriiki, et Jumala Sõna paljuneks. Nad elavad, hingavad, palvetavad ja söövad selleks, et saavutada inimesi Kristusele. … Kui Paulus jagab Sõna, siis on nagu mitu kihti inimesi. Ühed jäävad kuulama ja teised kuulavad ja hakkavad vastu vaidlema, kolmas osa läheb vihaseks ja solvuvad ja lähevad ära ja ütlevad, et see on jama. Siis näeme veel neljandat sorti inimesi – need tulevad kallale, lähevad nii närvi, et kui ta ei lõpeta (kuulutamist), siis võtavad maast kivid, suured ja väiksed ja püüavad tabada teda pähe. Paulus oli mõned korrad visatud kividega peaaegu surnuks, nii et nad arvasid, et ta on surnud ja läksid minema. Siis Paulus tõusis püsti, pühkis riided ära ja läks minema.
Esimene osa inimesi, kes kuulab, võtab selle vastu ja kui nad võtavad vastu, siis see tuleb nende ellu ja toob kaasa Jumaliku jõu, lõhkuda ja purustada maha kuratlikud kindlustused, nöörid, sidumised, ahelad, lõpetab needuse ja viljatuse nende eludes ja asetab nende eludesse õnnistuse ja valguse, kui inimene võtab ja jääb sellesse, austab Jumalat ja Tema sõna ja püüab Jumalale kõigiti meeldida ja Talle meelepärane olla. Ja seab omale ülesandeks mitte teha asju, mis Teda (Jumalat) pahandavad, vaid leida asjad, mis Talle meeldivad, ehk võtta ülesse rist ja kanda risti, mida Jumal on talle andnud kanda. Kuidas meeldib kanda risti? Mõni küsib, et kus mu vabadus on? Me ei taha kanda risti. See on tegemine kellegile midagi, kõigest hingest, jõust, meelest ja tasuta. Ja ikkagi on Jumal meid kutsunud kandma risti…
Billy Graham ütles, rist pole mitte soovituslik vaid kohustuslik, kui võtame Kristuse vastu. Kui me võtame Kristuse vastu, siis me satume nagu “kaubamajja” ja tellime ja Isa maksab Taevast, minu asi on “tellida”: Palun mulle naine, võtaks kolm last, parem neli, kaks poega kindlasti… Siis tuleb auto ja naine ütleb, et ei, võtame selle ilusama ja kallima auto jne. Isa ütleb: OK, telli… Mingi aja see kestab niimoodi ja mingi aja on lahe ja inimene võib nii hoogu minna, et hakkab arvama, et selline ongi evangeelium, et antakse kõike muidu, pudrumägesid ja piimajõgesid, halleluuja! Ja teha ei ole (justkui) vaja midagi muud, kui vaid käid koos, jood kohvi, laulad laulukese vahest…
Jumalal on meile varustus, aga me ei taha Tema risti võtta. Kui oleme nagu kaubamajas ja arvame, et see ongi evangeelium, siis nii saab mõnda aega, aga me ei saa lollitada Jumalat. Kui sa soosingut ja risti koos ei võta, siis hakkavad tulema tagasilöögid. Erinevad. Tavaliselt hakkavad suhted tuksi minema. … Jumalas tehtud sakramentaalsed lepingud peavad vett, kui me ei unusta oma Jumalat, kes on meid vabastanud. Kui me aga teeme endale “kaubamaja,” siis varsti avastame, et oleme probleemide hunniku otsas. Kui sa ei võta vastu kannatusi Kristuses, siis sa saad neid mujalt! Jumalat petta sa ei saa. See on libe tee. Kui sa aga ei taha vabatahtlikult austada Jumalat, siis sa satud olukorda, kus sa pead (Teda austama). Võib tekkida olukord et lähed nii kaugele “metsa,” et Jumalik kaitsepiir sind enam ei kata.
1.Tessaloonika 2:1-8: “1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et see ei ole läinud tühja. 2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid teotati Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada Jumala evangeeliumi suure võitlusega. 3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega pettusest. 4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub. 5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks. 6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt, 7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad; vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma lapsi; 8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te olite saanud meile armsaks.” Kujutad ette, milline süda oli apostlitel. Läksid mingite võõraste inimeste juurde ja tahtsid neile anda oma hinge…
Me tihti saame prohveteeringuid inimestelt. Ja kuni need ei ole täitunud, me seisame usus, sest me ei tea, kuidas need asjad tulevad ja millal tulevad. Tõde on see, et Jumal ka räägib. Kui Ta ei räägiks, siis see sõna ei oleks meis ja me keegi poleks kirikus, aga Ta räägib ja me oleme leidnud Jumala Sõna inimeste läbi. Vahel olen saanud sõna mõnelt inimeselt nii, et mitte midagi ei ole juhtunud ja mitte kunagi ei ole juhtunud. Ei olegi pidanud juhtuma, sest Jumal võibolla ei arvanudki (tol korral) sedasi. Kas see on halb? See on natuke eksitav, aga me kõik eksime. Vahel olen aga saanud sõna, mis tundub nii ilmselgelt absurdne, et mõistus keeldub seda vastu võtmast (Jumala Sõnana) ja sa võtad seda vastu inimese sõnana, aga isegi, kui sa ei võta seda vastu (Jumala Sõnana), sa siiski näed, kuidas see sõna hakkab teostuma, kui Jumal pöörab olukorrad ja teeb ikkagi oma sõna teoks.
Me (alati) ei tunne ära Jumalat. Ma igatsen ja soovin, et ma tunneks selle alati ära, aga me ei tunne alati Jumala (prohvetlikku) sõna ära. Sellepärast ta ütleb nendele inimestele siin (salm 13): “Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on – Jumala sõnana, mis on tegev ka teis, kes te usute. ” Anna, Jumal, meile armu ja tarkust ära tunda, kui Sa räägid. Kas me alati räägime Pühas Vaimus? Ei, sest esiteks meil on hing, mis räägib meie mõtteid ja soove. Vahel on Jumal nii ligidal, et sa võid rumal ja pime ja kurt olla, aga Jumal tuleb ja teeb asjad siiski ära. Teinekord sa tahaks end otsekui “juustest üles tõsta” ja sa ei saa, sa justkui ei oska pihta saada, kuidas Jumal liigub. Vahel on “kuiv” ja sa palud, et see kuivus ära läheks ja tekiks Vaim, kus on elu, Jumlale meelepärane elu.
Loeme edasi 1.Tessaloonika 4:1-3. Kui ma vaatan viiteid (teksti all), see ei räägi füüsilisest hooruse ainult. Siin räägitakse pigem, et ma ei samastu selle maailmaga, ma ei võta selle maailma asjaajamist endale üle ja ei hakka asju ajama, nagu selles maailmas aetakse. Me ei tohiks võtta üle mentaliteeti, mis selles maailmas on, sellepärast, et Jumal on meid kutsunud kahele asjale: armastusele ja pühitsusele.
Salm 4: “et igaüks teie seast oskaks pidada oma astjat pühitsuses ja aus,” see tähendab, et Jumal on kutsunud meid pühitsusele ja see tähendab, et sa ei lähe kohta, mis määrib sind, sa ei vaata nõiasaateid, kus vaimude väljakutsumisega tegeletakse või muud taolist, sest sul on leping püha Jumalaga. See, mida me arvame ja mida me näeme, see tihti on meie ees nagu avaldamata saladus ja Jumal ei ole kutsunud meid neid asju teadma, aga need asjad võivad meid määrida. See ei tähenda, et nüüd üldse midagi ei tohi vaadata. Ei, kindlasti mitte, aga kui sa tunned, et su vaimus tekib mingi ärevus ja su tuppa justkui tahavad siseneda mingid asjad või jõud, siis parem ära vaata seda saadet (ükskõik, millist neist), sest kui läbi televisiooni võib saada tervenemist Jumalalt, siis samamoodi saab televisiooni saadete kaudu ka kõike muud, ka seda, mida me ei taha. Sellepärast me peame olema targad. Me ei saa minna, seepärast me peame valima, mida vaatame või kuhu me läheme – me ei saa teha neid asju, mis määrivad meid. Me ei saa ka himude kires põleda nagu paganad, kes ei tea midagi Jumalast (salm 5), sest Jumal teeb meid vabaks.
Salm 6: “et ükski ei oleks üleastuja ega petaks oma venda asjaajamises, sest Issand maksab kõige säärase eest kätte, nii nagu me oleme seda teile ka enne ütelnud ja tunnistanud.” See on üsna tõsine kirjakoht, sest Jumal maksab kõige säärase eest kätte! Nüüd tuleb siit üks oluline faktor välja: Püha Vaim on Tõe Vaim ja siin pole kompromisse. Meie teod võivad rikkuda ära meie Taevariiki mineku. Mina siin näen, et juhtub niimoodi, et kui me teadlikult teeme pettust, siis me hakkame uskuma valet. [Nii on mõningad inimesed oma pattude õigustamiseks leidnud erinevaid põhjendusi ja õigustusi ka Piiblilugude abil.] See on ohtlik asi! Kas me eksime tihti? Eksime. Kas me teeme üksteisele liiga? Teeme, ja kuidas veel, aga vahe on nüüd selles, kus neid asju tehase meelega ja ehitatakse tünga, ehitatakse lõksu, et teist inimest “kinni püüda”. Me oleme rumalad vahel ja võiks olla targemad. Paraku meil ei tule alati kõik asjad välja. Kuid see on erinev sellest, kui me teadlikult, elustiilina, hakkame asju niimoodi korraldama, sest Jumal maksab säärase asja eest kätte. Püha ja ebapüha ei saa sattuda sama õnnistuse kategooriasse.
Salmid 7-8: “7 Jumal ei ole meid ju kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele. 8 Seepärast siis, kes on selle suhtes hoolimatu, see on hoolimatu mitte inimese, vaid Jumala vastu, kes oma Püha Vaimu teisse annab.” Mõnikord meie elu saatus või staatus on sellepärast jukerdatud, et me oleme nii sinki-vinkilised ja korraldame asju keeruliselt.
Salmid 9-10: “9 Aga vennaarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist, 10 ja seda teie osutategi kõigile vendadele terves Makedoonias. Meie aga manitseme teid, vennad, et te veelgi edeneksite. ” Jumal soovib, et me edeneksime. Kui me võtame kätte Jumala Sõna ja tõesti anname Talle oma südames ruumi, võttes Jumala tõotused (inimese kaudu) ja hakkame neid asju oma ellu sisse rääkima rohkem ja rohkem ja rohkem, siis need tulevad rohkem ja rohkem esile. Ka raskused tulevad, kuid me võidame need raskused. See ei pruugi tulla kergelt. Kiri ütleb, et nii nagu meid kiusatakse või ahistatakse, nii ka ahistatakse inimesi maailmas võib-olla teiste asjadega, aga mitte vähe. See on nagu üldreegel. Sellel reeglil on harufaktoreid.
Loen lõpuaegadest, sest me oleme liikumas lõpuaegade poole. Minuarust on 2.Tessaloonika 2.peatükk otseselt seotud 1.Tessaloonika 4. peatükiga. 2.Tessaloonika 2:1-3: “1 Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid kogutakse tema juurde, 2 et te ei laseks end nii ruttu ajada segadusse ega heidutada – ei vaimu ega sõna ega kirja läbi, mis nagu pärineks meilt -, otsekui Issanda päev oleks juba käes. 3 Ärgu ükski teid mingil kombel petku! Sest see ei juhtu enne, kui on tulnud ärataganemine ja ilmunud seadusevastane inimene, hukatuse poeg,” Mõtle, milline poeg on olemas ja hukatuse poeg tahab, et kõik koos temaga hukuksid.
Salm 4-10: “4 kes paneb vastu ja tõstab enese üle kõige, mida nimetatakse jumalaks või jumalateenistuseks, nii et ta istub Jumala templisse, lastes end paista Jumalana. 5 Kas te ei mäleta, et ma ütlesin seda teile, kui ma veel teie juures olin? 6 Ja nüüd te teate, mis teda takistab, nii et ta saab ilmuda alles omal ajal. 7 Vägivalla saladus on juba toimimas, ainult vahelt peab ära kaduma see, kes teda seni takistab. 8 Alles siis ilmub seadusevastane, kelle Issand Jeesus hukkab oma suu hingusega ja kelle ta kõrvaldab oma avalikuks saamisega, kui ta tuleb. 9 Seadusevastase tulemine sünnib saatana mõjul igasuguste vägevate tegude ja tunnustähtedega ja valeimedega 10 ja igasuguse ülekohtu pettusega neile, kes hukkuvad, sellepärast et nad ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid pääsenud.” Nad ei võtnud vastu Tõde, nad otsustasid jääda pettusesse, valedesse, kombinatsioonidesse ja nad ei teinud oma astjaid puhtaks, ega saavutanud pühitsust ja puhastust, vaid omaenda olekusse, jäid pettusesse…
Salm 11-12: “11 Ja seepärast saadabki Jumal neile eksitava jõu, et nad hakkaksid uskuma valet, 12 ja nii saavad kohtualuseks kõik, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellele on meeldinud ülekohus.” Kohus on see, mis jagab kiriku nagu osadeks – ühed on pigem vaesed, aga ausad, teised püüavad nii ja naa hakkama saada ja kolmandad petavad välja, mida saavad ja hävivad. Parem loobu sellest hoiakust ja tule Jumala õnnistustesse, sest seal on kordades rohkem, kui sa suudad välja petta mingit väikest abi. Jumala Vaim on Tõe Vaim, Jehoova tundmise ja kartuse Vaim, nõu, jõu ja väe Vaim. Kõik, kes me oleme osa sellega, peame kvalifitseeruma sinna sisse oma südame hoiakute poolest. Kas see on kerge? Ei! Kas me saame hakkama? Mitte alati, enamuses võib-olla mitte, aga me palume armu ja Jeesuse verd ja soovi areneda, et muutuda rohkem ja rohkem Kristuse näo sarnaseks. Kas me ei tee enam pattu? Teeme ikka, kahjuks… Sellised erinevad nähtused on.
Anna ära need asjad, mis sind kinni hoiavad ja Jumal annab sulle õnnistuse. Sõbrad, me peame võitlema ja palvetama, et meil oleks võimekus käia Tõe Vaimus ja teha tõtt, rääkida tõtt niipalju, kui oskame, suudame ja jõuame. Ja valetada nii vähe, kui võimalik, ideaalis üldse mitte. Tahaksin ka olla selline, kes teeb tõtt ja särada otsekui taeva täht. Kutsun sind ka särama otsekui taeva täht. Kutsun sind ka võimalusel tegema tõtt, nii palju, kui sa oskad, suudad ja välja vead. Ikka juhtub, et me ei täida seda kõike, aga me palume andeks. [Vahel on kohti ja seltskondi, mis meid halvasti mõjutavad, siis saame valida, et me ei lähe sinna.] Kas te näete, kuidas need asjad on kokku pandud?
Sina ja mina, me oleme vastu võetud ja seni, kuni Jumal meid noomib, on pidu. Kui Ta enam ei räägi ja ei juhata, siis on probleem. See on probleem, kui Ta on tõmbunud meist eemale.
Pastor Taimor Kunnberg
Tule Kogudus, jutluse kokkuvõte, 03.09.2017